Po.

Minu kõige legendaarsem töö. Mis te ise arvate? Po, loomulikult. Kuidas valmis Po?

Jõulud tulid ja mul oli vaja kingiideed parimale sõbrannale. Läksin kohalikku kaltsupoodi ja tahtsin saada kahte kampsunit, kollast ja punast. Sain vaid punase, seega La-Lad ei saanud teha. Lihtsalt tegin Po 2 korda suurema. Harutasin kampsuni üles ja hakkasin heegeldama. Alustasin jalgadest, polnud kusagilt midagi maha vaadata, seega tegin kõik tunde järgi. Valmisid jalad, televiisoriga kõht, käed, ühendasin käed heegeldades nad kõhu külge, tegin pea. Nägu oli ebatavaline, sest ka mu sõbranna on ebatavaline. Antenni väänasin vanast riidepuust ja mässisin lõngaga üle. Ei olnud just parima kvaliteediga välja kukkunud teos kuid originaalne. Ja ma olin siis 16 ka alles. Aga paremat pilt ma praegu ei leidnud.

Alustame.

Ma koon juba kolmandat päeva mingit sokki mille tegumoeks on alustamne kannast. Sokk on igatahes minu käes välja tulnud väga kohutava väljanägemisega ja ma leidsin et selliseid sokke mulle küll vaja pole, seega arutasin ta üles. Sellest lõngast aga koon ma veel ühe paari sokke ja siis ma üritan sokkide kudumise maha jätta mingiks ajaks kuna sokke on juba külluses. Lisaks on mul veel mitu poolikut tööd ja need võiks ka lõpule viia siiski.

See on see ebanormaalne sokk mida ikkag vaja nagu pole, Valminud on sokikand ja labaosa kui teile mõstmatu näib. Mulle jäi see sokk igatahes mõstatuseks. Ma ei arva et vale oli midag õpetuses, õpetuse pildil olev sokk nägi väga äge välja, see on aga jama. Ju ma siis olen jama tegija.

Vähemalt on sokitagavara võimas sel aastal juba praegu. Kui muidu valmib 1 paar muude tegemiste kõrval 2-3 päevaga, siis see pool kunstsokki nõudis juba ise kolm päeva. Ja nüüd ütleks mu endine venekeele õpetaja sokikogu nähes: Homme tuleb suur turg.